Perfile

INTRUDUSAUN

Edukasaun sai hanesan pilar importante iha dezenvolvimentu nasionál hodi hatutan nasaun nia moris. Nasaun atu sai di’ak presiza iha edukasaun ne’ebé forte atu nune’e eduka ema iha vizaun, iha intelektualidade, kreatividade no ho valor & moralidade ne’ebé di’ak. Hare-ba Edukasaun ne’ebé assume papel importante tebes iha sosiedade, presiza hare mos husi aspetu kualidade nian. Kualidade edukasaun hahú husi Ensinu Báziku, Ensinu Pré-sekundáriu no Sekundáriu to’o mos Ensinu Superior. Atu defini didiak kualidade ida ne’e, presiza tempu no presiza hare husi perspetiva oin-oin.

Tamba ne’e, iha programa IV Governu Konstitusionál trasa mós objetivu balun relasiona ho polítika ensinu superior nian, liu-liu estruturasaun ba sistema garantia kualidade ne’ebé mak presiza reforsa. Ho baze ba polítika ida ne’e nomós Lei de bases da Educação, ne’ebe aprova liu husi Lei no 14/2008, de 29 de Outubro, fo mós biban atu kria Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika (ANAAA), ne’ebé mak responsável ba garantia kualidade ensinu superior, liu husi prosesu avaliasaun rigorosa no akreditasaun akadémika.

Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika (ANAAA) hanesan  ajénsia autónoma ne’ebé kria liu husi Decreto-Lei n° 27/2014, de 10 de Setembro, ho alterasaun dahuluk husi Decreto-Lei n° 21/2010, de 1 de Dezembro, tutela no superintendénsia husi Ministro do Ensino Superior, Ciência e Cultura (MESCC) ho kna’ar prinsipál maka atu promove avaliasaun kualidade no akreditasaun ba Estabelesimentu Ensinu Superior no Siklus Estudu sira iha Timor-Leste.

BAZE LEGAL ANAAA NIAN

  • Dekretu-Lei n° 21/2010, loron-01 fulan-dezembru, ho alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n° 27/2014, loron-10 fulan-setembru ne’ebé regula kona-ba rejime jeral ba avaliasaun ensinu superior nian no kriasaun ANAAA (estatutu aneksu I)
  • Dekretu-Lei n° 26/2017, loron-26 fulan-jullu mak regula kona-ba rejime avaliasaun no akreditasaun ba instituisaun ensinu superior no siklu estudu sira.
  • Regulamentu Internu ANAAA mak estabelese regras administrativas ne’ebé regula kona-ba funsionamentu ANAAA nian.
  • Rejimentu Internu Konsellu Diretivu ANAAA mak regula kona-ba funsionamentu Konsellu Diretivu ANAAA nian.

VIZAUN, MISAUN NO KOMPETĖNSIA ANAAA NIAN

VIZAUN

Harí / konstroe nasaun liu husi edukasaun ida ho kualidade.

MISSAUN

  • Assegura kualidade ensinu superior liu husi prosesu avaliasaun & akreditasaun akadémika;
  • Atu garante kualidade ba Ensinu Superior, liu husi prosesu avaliasaun no akreditasaun ba instituisaun ensinu superior nomos siklu estudu sira;
  • Atu koopera ho entidades internas / nasionais no externas / internasionais iha prosesu avaliasaun & akreditasaun nomós sistema garantia kualidade ba ensinu superior;
  • Atu jere realizasaun avaliasaun ho karáter no natureza sientífika, designadamente ba instituisaun ne’ebé integra iha sistema siensia nasionál nian.

KOMPETÉNSIA

ANAAA nia kompeténsia mak atu deside kona-ba prosedimentu  avaliasaun no akreditasaun nian, revoga, anunsia rezultadu husi prosesu avaliasaun & akreditasaun ne’ebé hala’o ba instituisaun ensinu superior no siklu estudu sira iha Timor-Leste.

ESTRUTURA ORGÂNIKA NO PERMANENTE ANAAA NIAN

  1. Konsellu Diretivu
  2. Diretór Ezekutivu
  3. Sekretariadu Tékniku
  4. Sekretariadu Administrativu & Finansas

Konsellu Diretivu

  Órgaun máximu no deliberativu, ne’ebé iha kompeténsia hodi defini polítika no estratéjia inklui reprezenta ANAAA iha públiku. Órgaun ida ne’e kompostu husi membru nain sanulu resin ida (11), ne’ebé mai husi Instituisaun Ensinu Superior (universidade & instituto), Órgaun no Asosiasaun Profisionál sira iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu

Personalidade independente ho grau akadémiku Doutor, profissional méritu iha área kualidade no ensinu superior. Reprezenta, diriji no superviziona servisu tomak iha ANAAA. Kompeténsia tomak Diretor Ezekutivu ANAAA nian, defini liu husi estatutu ANAAA, aneksu I, Dekretu-Lei n° 27/2014, loron 10 fulan-setembru, alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n° 21/2010, loron 01 fulan-dezembru no mós regulamentu internu.

Sekretariadu Tékniku

Kna’ar prinsipál Sekretariadu Tékniku nian mak atu fó assessoria no assisténsia téknika espesializada iha servisu kualidade nian. Sekretariadu Tékniku kompostu husi tékniku superior nain rua (2), dezignadu hanesan ofisiál kualidade; Tékniku superior nain rua (2), dezignadu núdar assistente ba ofisiál kualidade.

Kompeténsia tomak Sekretariadu Tékniku ANAAA nian hatu’ur iha estatu aneksu I, Dekretu-Lei n° 27/2014, loron 10 fulan-setembru, alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n° 21/2010, loron 01 fulan-dezembru no mós regulamentu internu.

Sekretariadu Administrativu & Finansas

Kna’ar prinsipál Sekretariadu Administrativu & Finansas nian mak atu atu jere no kontrola atividade administrasaun ho finansas ANAAA nian; prepara no analiza planu orsamentu ba atividade hotu-hotu; rejista no dokumenta prosesu ezekusaun orsamentu; prepara relatóriu finansas no halo rekomendasaun kona-ba despeza no assuntus relasionadus ba Ministériu Finansas no UPMA (Gabinete Primeiru-Ministru). Sekretariadu Administrativu & Finansas kompostu husi tékniku superior ida, dezignadu hanesan Koordenador Administrativu ; tékniku superior ida, dezignadu hanesan ofisiál administrasaun & finansas; tékniku superior ida, designadu hanesan ofisiál ba informasaun.

Kompeténsia tomak Sekretariadu Administrativu & Finansas ANAAA nian hatu’ur iha estatutu aneksu I, Dekretu-Lei n° 27/2014, loron 10 fulan-setembru, alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n° 21/2010, loron 01 fulan-dezembru no mós regulamentu internu.

ESTRUTURA NÃO PERMANENTE ANAAA NIAN

  1. Konsellu Revizaun
  2. Grupu Traballu
  3. Painéis avaliasaun & akreditasaun

Konstituisaun órgaun não permanente tolu ne’e no kompeténsia sira hatu’ur iha estatutu aneksu I, Dekretu-Lei n° 27/2014, loron 10 fulan-setembru, alterasaun dahuluk husi Dekretu-Lei n° 21/2010, loron 01 fulan-dezembru no mós regulamentu internu.